- Avaleht
- Õigusartiklid
- Maaklerid
- Maakler keeldub väljamaksest: mida kannatanu nüüd teha saab
Kauplemiskonto näitab jääki, kuid väljamakset ei tule või seotakse see uute maksetega. Millised sammud on nüüd mõistlikud ja millised õiguslikud pidepunktid kõne alla tulevad.
Nädalaid või kuid on kauplemiskonto näidanud rõõmustavaid numbreid. Siis tuleks osa jäägist välja maksta – ja äkki ei juhtu enam midagi. Taotlus jääb menetlemata, seni hästi kättesaadav kontaktisik lubab varsti, või nimetatakse tingimusi, millest varem juttu ei olnud.
Selline olukord on koormav ja selle põhjus ei ole alati sama. Tegemist võib olla viivitusega tegevusloaga pakkuja juures. Sageli on keeldumine väljamaksest aga esimene selge märk sellest, et platvormi taga ei ole tegelikku maaklerit. Käesolev artikkel selgitab, mille järgi neid olukordi eristada ja millised sammud kõne alla tulevad.
Millistel põhjendustel väljamakseid blokeeritakse
Ebausaldusväärsed pakkujad keelduvad väljamaksest harva avalikult. Selle asemel seotakse see aina uute eeldustega. Tüüpilised on järgmised põhjendused:
- Enne väljamakset tuleks väidetavalt üle kanda maksud, teenustasud või „tagatis“.
- „Rahapesukontroll“ või „verifitseerimine“ nõuab veel üht kindlas suuruses sissemakset.
- Varem kontole kantud boonus olevat seotud minimaalse kauplemismahuga, mis ei ole veel täidetud.
- Konto tulevat esmalt viia kõrgemale kontotasemele.
- Kontaktisik ei ole enam kättesaadav või ligipääs kontole suletakse.
Tegevusloaga pakkuja või näiline platvorm?
Ka tegevusloaga asutused ei maksa alati kohe välja. Nad on seadusest tulenevalt kohustatud oma klientide isikusamasust kontrollima ning võivad selleks nõuda isikut tõendavaid dokumente või tõendeid raha päritolu kohta. Selline kontroll ei ole aga seotud täiendavate sissemaksetega ja võetavad tasud tulenevad lepingudokumentidest.
Kes Saksamaal teeb pangatehinguid või osutab finants- ja väärtpaberiteenuseid, vajab selleks üldjuhul tegevusluba, eelkõige Saksamaa krediidiasutuste seaduse (KWG) või väärtpaberiettevõtjate seaduse (WpIG) alusel. Kas ettevõttel on tegevusluba, saab järele vaadata BaFin ettevõtete andmebaasist. Lisaks tasub heita pilk BaFin hoiatusteadetele. Seejuures tuleks täpselt võrrelda nime, veebiaadressi ja kontaktandmeid, sest teo toimepanijad kasutavad mõnikord tegelikult tegevusloaga ettevõtte nimetust.
Millised sammud on nüüd mõistlikud
- Ärge tehke rohkem makseid ega andke välja uusi ligipääsuandmeid, isikut tõendava dokumendi koopiaid ega kinnituskoode.
- Säilitage tõendid: konto ekraanitõmmised, vestluste ajalood, e-kirjad, telefoninumbrid, veebiaadressid ja lepingudokumendid.
- Pange kokku kõik maksed – koos kuupäeva, summa, saaja, pangarekvisiitide või rahakoti (wallet) aadressiga.
- Teavitage kiiresti oma panka või kaardi väljastajat ja laske selgitada, kas mõnda makset saab veel peatada või tagasi kutsuda.
- Kui paigaldati kaugjuhtimistarkvara: laske seade üle kontrollida ja muutke paroolid mõnest teisest seadmest.
- Esitage politseile kuriteoteade; paljudes liidumaades saab seda teha ka veebipolitseijaoskonna (Onlinewache) kaudu.
Õiguslikud pidepunktid
Tegevusloaga pakkuja vastu on lepinguline nõue jäägi väljamaksmiseks, mida saab maksma panna kohtuväliselt ja vajaduse korral kohtus. Näilise platvormi puhul seevastu sageli kuvatavat jääki üldse ei eksisteeri. Siis ei ole küsimus mitte kasumi väljamaksmises, vaid sisse makstud summade hüvitamises.
Kõne alla tulevad deliktiõiguslikud nõuded vastutavate isikute vastu, eelkõige Saksamaa tsiviilseadustiku (BGB) § 823 lg 2 alusel koostoimes Saksamaa karistusseadustiku (StGB) §-ga 263 (pettus), samuti BGB § 826 alusel tahtliku heade kommete vastase kahju tekitamise tõttu. Ka tegevusluba nõudva tegevuse ajamine ilma loata võib anda aluse kahju hüvitamise nõueteks. Lisaks saab üksikjuhul kontrollida, kas on nõudeid kaasatud makseteenuse pakkujate või nende kontode omanike vastu, mille kaudu raha liikus. Kas see nii on, sõltub tugevasti makseteedest ja asjaoludest.
Kokkuvõte
Keeldumine väljamaksest ei ole igal juhul tõend pettusest, kuid seda tuleks võtta tõsiselt – eriti siis, kui nõutakse uusi makseid. Mõistlik on hoiduda edasistest ülekannetest, säilitada dokumendid täies mahus, teavitada panka ja politseid ning kontrollida pakkuja tegevusluba. Millised nõuded on olemas ja kas nende ajamine on majanduslikult mõistlik, saab hinnata üksnes konkreetse sündmuste käigu põhjal. Käesolev artikkel on üldine teave ega asenda õigusnõustamist konkreetses asjas.
Korduma kippuvad küsimused
Ei, see on selge hoiatusmärk. Kapitalitulu makse ei kanta väljamakse vabastamiseks ette maaklerile ja tasud tulenevad lepingudokumentidest. Enne kui maksate uusi summasid, tuleks nõue üle vaadata.
Teie enda kinnitatud ülekannet ei saa pärast täitmist reeglina ühepoolselt tagasi pöörata. Teie pank võib siiski püüda saaja asutusega ühendust võtta; kaardimaksete puhul võib tingimustest olenevalt kõne alla tulla tagasiarvestuse menetlus. Mida varem pank teavitatakse, seda suurem on võimalus midagi ette võtta.
Kuriteoteade on reeglina mõistlik, sest see dokumenteerib juhtumi ja võimaldab uurida makseteid. Kas toimepanijad tuvastatakse, ei ole ette teada. Lisaks ei asenda avaldus enda nõuete tsiviilõiguslikku maksmapanekut.
Sobivad teenused
