Mõni kauplemisplatvorm ei täida ühtegi korraldust – hinnad, positsioonid ja kasum on üksnes ekraanipilt. Millest seda ära tunda ja mis eristab pettust õiguslikult kauplemiskahjumist.
Kes kaupleb valuutade, toorainete või hinnavahelepingutega, teab reeglina, et kahjum on võimalik. Teatud liiki platvormide puhul on probleem siiski mujal: kauplemist ei toimu üldse. Kauplemisliides on simulatsioon ja sissemakstud raha ei jõua kunagi ühelegi turule.
Kannatanutel on seda raske ära tunda, sest liides on tehtud päris kauplemisprogrammide eeskujul. Vahetegemine on aga oluline – nii enda hinnangu kui ka õigusliku käsitluse jaoks.
Kuidas simuleeritud kasum tekib
Tegevusloaga maakler edastab korraldused kauplemiskohale või täidab need kindlaksmääratud reeglite järgi ise, hoiab kliendi raha lahus oma varast ja tema üle tehakse järelevalvet. Näivplatvormi puhul puudub kõik see. Haldajad kontrollivad tarkvara täielikult: hinnad võivad tegelikust turuolukorrast erineda, positsioonid luuakse vaid andmekirjena ja kontojääk on vabalt muudetav number.
Seda kontrolli kasutatakse sihipäraselt. Esmalt näitab konto kasumit, et järgneksid uued sissemaksed. Kui klient soovib raha välja võtta või esitab kriitilisi küsimusi, võivad sama äkki ilmuda suured kahjumid – koos nõudmisega raha juurde maksta, et kontot „päästa“.
Hoiatusmärgid jooksva kauplemise ajal
- Kuvatavad hinnad erinevad märgatavalt vabalt kättesaadavatest hinnaallikatest või esinevad hinnakõikumised üksnes sellel platvormil.
- Peaaegu iga soovitatud positsioon lõpeb kasumiga seni, kuni sissemakseid jätkatakse.
- Kliendihaldur ütleb telefoni teel ette, millega kaubelda, või kaupleb kaugjuurdepääsu kaudu ise kliendi seadmes.
- Arveldusi, korralduse kinnitusi koos täitmiskohaga ja aastadokumente ei ole või need tulevad alles korduva järelepärimise peale.
- Sissemaksed ei lähe pakkuja nime kandvale krediidiasutusele, vaid vahelduvatele kolmandatele isikutele või rahakoti aadressidele.
- Väljamakse soovile järgnevad ootamatud kahjumid, uued tasud või nõue teha veel üks sissemakse.
- Tegevusluba ei ole BaFini ettevõtete andmebaasist leitav või on olemas hoiatusteade.
Vahetegemine: pettus või kauplemiskahjum?
Mitte iga kauplemisel tekkinud kahjum ei põhine kuriteol. Finantsvõimendusega tooted, nagu hinnavahelepingud (CFD-d), on riskantsed; tegevusloaga pakkujad peavad sellele riskile tähelepanu juhtima. Selliste toodete jaemüügile jaeklientidele kehtivad Euroopa Liidus lisaks järelevalvelised piirangud, näiteks võimenduse piirmäärad ja lisamakse kohustuse välistamine. Kes kaotab tegevusloaga pakkuja juures päriskorralduste kaudu raha, on reeglina realiseerinud tururiski.
Teisiti on olukord siis, kui korraldusi ei täidetud kunagi. Siis on klienti eksitatud tehingu tuumas: ta arvas, et kaupleb, tegelikult andis ta raha üle haldajatele. Ka nõuet väidetav kahjum lisamaksetega korvata tuleb selles valguses kriitiliselt vaadata.
Õiguslik selgitus
Tegelikult mitte toimuva kauplemise ettekujutamine selleks, et saada sissemakseid, vastab regulaarselt pettuse koosseisule Saksamaa karistusseadustiku (StGB) § 263 tähenduses. Tsiviilõiguslikult tulevad kõne alla kahju hüvitamise nõuded Saksamaa tsiviilseadustiku (BGB) § 823 lg 2 alusel koostoimes StGB §-ga 263 ning BGB § 826 alusel tahtliku heade kommete vastase kahju tekitamise eest. Lisandub see, et finants- ja väärtpaberiteenuseid tohib Saksamaal põhimõtteliselt osutada üksnes Saksamaa krediidiasutuste seaduse (KWG) või väärtpaberiettevõtjate seaduse (WpIG) järgse loa alusel; kui luba puudub, võib ka see nõudeid luua.
Hüvitatav on põhimõtteliselt tegelikult sissemakstud summa, mitte platvormil kuvatud näivkasum. Praktikas on takistus nõude maksmapanekus: haldajad ei ole sageli tuvastatavad, kasutavad välismaiseid äriühingu kestasid ja kannavad raha kiiresti edasi. Olenevalt makseteest saab hinnata, kas on nõudeid teiste osaliste vastu, näiteks saajakontode omanike vastu. Väljavaadete kohta saab midagi öelda alles pärast dokumentide läbivaatamist.
Kokkuvõte
Simuleeritud kauplemisplatvormid erinevad riskantsetest, kuid ehtsatest kauplemispakkumistest selle poolest, et kauplemist ei toimu. Sellele viitavad erinevad hinnad, puuduvad arveldused, maksed kolmandatele isikutele ja raskused väljamaksetega. Õiguslikult ei ole siis tegemist kauplemiskahjumiga, vaid regulaarselt pettusega – koos vastavate nõuetega, mille maksmapanek on siiski sageli keeruline. See artikkel on üldine teave ega asenda õigusnõustamist konkreetses asjas.
Korduma kippuvad küsimused
Tegevusloaga pakkujad teevad kättesaadavaks arveldused ja täitmiskinnitused ning oskavad nimetada täitmiskoha. Kui selliseid dokumente püsivalt ei ole ja hinnad erinevad sõltumatutest allikatest, on see hoiatusmärk. Kindlat tõendit ei suuda klient üksi enamasti esitada; määrav on asjaolude üldpilt.
Näivplatvormi puhul ei ole kuvatud kasumit kunagi olnud. Kahju hüvitamine on põhimõtteliselt suunatud summale, mille te tegelikult sisse maksite, millest arvatakse maha võimalikud tagasimaksed. Teisiti võib olla ehtsa tegevusloaga pakkuja puhul, kelle vastu on lepinguline väljamaksenõue.
Sellist nõuet tuleks enne igasugust maksmist kontrollida. Tegevusloata platvormide puhul on see sageli mõeldud üksnes selleks, et saada kätte täiendavaid summasid. CFD-de müügil jaeklientidele on ELis lisamakse kohustus pealegi järelevalveliselt välistatud.
