Juba täidetud ülekannet ei saa lihtsalt tühistada. Millised teed on pärast pettust siiski olemas – alates tagasikutsumisest saaja panga kaudu kuni nõueteni konto omaniku vastu.
Hetk, mil selgub, et ülekanne on läinud petturitele, on kannatanu jaoks raskesti talutav. Esimene küsimus on peaaegu alati: kas raha saab tagasi? Erinevalt otsekorraldusest ei ole ülekannete puhul õigust makset ilma pikemata tagasi pöörata.
See ei tähenda siiski, et olukord oleks alati lootusetu. Lähtekohti on mitu, kuid nende edukus sõltub tugevalt ajategurist ja asjaoludest. See artikkel annab neist ülevaate.
Ülekande tagasikutsumine: tegutsege kiiresti, jääge realistlikuks
Ülekandekorraldust ei saa üldjuhul enam tagasi võtta, kui see on panka jõudnud. Pank võib siiski püüda makset tagasi kutsuda. Kui summa ei ole veel edasi liikunud, on täitmist teatud asjaoludel võimalik veel peatada. Kui see on saaja kontole juba laekunud, esitab teie oma pank saaja pangale tagasikutsumise päringu. Saaja pank tohib summa reeglina tagastada ainult konto omaniku nõusolekul – pettuse korral jääb see nõusolek ootuspäraselt tulemata.
Sellest hoolimata on tagasikutsumine mõttekas: see dokumenteerib kiire reageerimise ja teavitab saaja panka pettusekahtlusest. See võib viia selleni, et pank kontrollib kontot ega maksa seal veel olevat jääki esialgu välja.
Autoriseeritud või autoriseerimata – määrav eristus
Nõuete puhul oma panga vastu on määrav, kas makse oli autoriseeritud. Kui ülekande algatasid kolmandad isikud ilma konto omaniku nõusolekuta, näiteks kinni püütud juurdepääsuandmete abil, peab pank summa Saksamaa tsiviilseadustiku (BGB) § 675u järgi üldjuhul hüvitama. Pank võib sellele siiski vastandada kahju hüvitamise nõude BGB § 675v alusel, kui klient tegutses raskest hooletusest.
Teisiti on lugu siis, kui kannatanu tegi ülekande ise, olles makse eesmärgi või saaja osas eksitusse viidud – näiteks võltsitud arve või näilise investeeringu puhul. Selline makse loetakse üldjuhul autoriseerituks. Hüvitamisnõuet BGB § 675u alusel reeglina siis ei teki; eksitusse viimine seda ei muuda. Nõuded panga vastu tulevad nendel juhtudel kõne alla üksnes eritingimustel, näiteks kui erandolukorras on rikutud hoiatamiskohustust.
Milline roll on saaja pangal
Kannatanut ei seo saaja pangaga ükski leping. Saaja pank on üldjuhul kohustatud üksnes oma kliendi ees ning pangasaladuse ja andmekaitse tõttu ei anna ta reeglina konto omaniku kohta teavet. Saaja panga vastutust kannatanute ees arutatakse vaid kitsalt piiritletud erandjuhtudel ja seda ei saa üldistada.
Praktikas on saaja pank oluline eelkõige seni, kuni kontol on veel raha. Uurimisasutused saavad teatud tingimustel lasta kontojäägi arestida. Kiire kuriteoteade koos täielike ülekandeandmetega on seega enamat kui pelk formaalsus.
Nõuded saaja konto omaniku vastu
Pangast sõltumatult võivad tekkida nõuded isiku vastu, kelle kontole raha laekus. Kõne alla võivad tulla:
- alusetust rikastumisest tulenev nõue BGB § 812 alusel, kuna konto omanik sai summa ilma õigusliku aluseta,
- kahju hüvitamise nõue BGB § 823 lg 2 alusel koostoimes Saksamaa karistusseadustiku (StGB) §-ga 263, kui konto omanik ise pettuses osales,
- kahju hüvitamise nõue tahtliku heade kommete vastase kahju tekitamise eest BGB § 826 alusel.
Sageli ei kuulu saaja konto mitte tegelikele teo toimepanijatele, vaid nn finantsagentidele, kes on andnud oma konto – osalt ise eksitusse viiduna – raha edasikandmiseks kasutada. Ka nende vastu võivad nõuded olla. Kas konto omanik saab tugineda sellele, et ta on raha juba edasi kandnud, sõltub muu hulgas sellest, mida ta teadis või oleks pidanud ära tundma.
Praktilisi takistusi ei tasu alahinnata: kõigepealt tuleb välja selgitada konto omaniku nimi ja aadress, sageli kriminaaltoimikuga tutvumise kaudu. Kui konto asub välismaal või kui konto omanikul vara ei ole, on nõuet ka hea õigusliku seisu korral sageli raske maksma panna.
Kokkuvõte
Lihtsat ülekande „tagasivõtmist“ seadus ette ei näe. Võimalikud on kiire tagasikutsumine, autoriseerimata maksete puhul hüvitamisnõue oma panga vastu ning kõrvuti sellega nõuded saaja konto omaniku vastu. Millised neist teedest konkreetsel juhul avatud ja majanduslikult mõistlikud on, sõltub sündmuste käigust, ajategurist ja saaja isikust. Aus hinnang kuulub selle juurde: raha ei õnnestu tagasi saada igal juhul.
Korduma kippuvad küsimused
Ei. Pärast korralduse panka jõudmist ei ole selle tagasivõtmine üldjuhul enam võimalik. Pank saab makset üksnes tagasi kutsuda; pärast summa laekumist sõltub tagastamine reeglina saaja nõusolekust.
Ise kinnitatud ülekanne loetakse üldjuhul autoriseerituks ka siis, kui see põhineb eksitusse viimisel. Hüvitamisnõuet BGB § 675u alusel reeglina siis ei teki. Kontrollida tuleb nõudeid konto omaniku ja – erandjuhtudel – asjaga seotud pankade vastu.
Saaja pank seda teavet reeglina ei väljasta. Sageli selgub isikusamasus kriminaalmenetlusest; kannatanu saab advokaadi kaudu taotleda toimikuga tutvumist.
