Müügiprospektid peavad võimaldama teadliku investeerimisotsuse. Kui olulised andmed on ebaõiged või puudulikud, tuleb kõne alla prospekti eest vastutavate isikute vastutus.
Kes pakub avalikult väärtpabereid, varainvesteeringuid või fondiosakuid, peab paljudel juhtudel avaldama prospekti. See peab sisaldama kogu teavet, mis on investeeringu hindamiseks oluline – eelkõige võimaluste, riskide, kulude ja osalevate isikute kohta. Investorite jaoks on prospekt sageli keskne teabeallikas.
Kui prospekt osutub puudulikuks, kerkib küsimus, kes selle eest vastutab. Prospektivastutus on jagatud mitme seaduse vahel ja seda täiendavad kohtupraktikas kujunenud põhimõtted. See artikkel visandab põhistruktuuri.
Õiguslikud alused ülevaatlikult
See, milline vastutusnorm kohaldub, sõltub investeerimistoote liigist. Sisulised nõuded väärtpaberiprospektidele tulenevad põhiosas Euroopa prospektimäärusest; vastutust reguleerib riigisisene õigus.
- Väärtpaberid, nagu aktsiad või võlakirjad: vastutus Saksamaa väärtpaberiprospekti seaduse (WpPG) § 9 jj alusel.
- Varainvesteeringud, näiteks teatavad äriühingu osalused, allutatud laenud või kasumiosalusõigused: vastutus Saksamaa varainvesteeringute seaduse (VermAnlG) § 20 jj alusel.
- Investeerimisfondide osakud: vastutus Saksamaa kapitaliinvesteeringute seadustiku (KAGB) § 306 alusel.
- Täiendavalt: kohtupraktikas kujunenud tsiviilõiguslik prospektivastutus, mis põhineb usalduse ärakasutamisel.
Millal on prospekt puudulik?
Seadusest tuleneva vastutuse lähtekohaks on andmed, mis on investeeringu hindamiseks olulised ning ebaõiged või puudulikud. Andmed on ebaõiged, kui need ei vasta tegelikkusele; ka prognoosid ja hinnangud peavad põhinema piisaval faktilisel alusel ja olema ärialaselt kaitstavad. Prospekt on puudulik, kui sellest puuduvad asjaolud, millel on investeerimisotsuse jaoks tähtsus.
Kohtupraktika kohaselt ei ole seejuures määravad üksnes üksikud laused, vaid üldpilt, mille prospekt loob. Ka vormiliselt õiged andmed võivad selle järgi luua ebaõige mulje, kui riske pisendatakse või esitatakse varjatud kohas. Tüüpilised vaidluspunktid puudutavad näiteks kulude ja tasude kajastamist, isikulisi ja majanduslikke seoseid või kahjumiriskide kirjeldust.
Kes vastutab – ja mille eest?
Seadusest tulenev prospektivastutus on suunatud nende vastu, kes on prospekti eest vastutuse võtnud, samuti nende vastu, kellelt prospekti avaldamine lähtub. Tüüpiliselt on need emitent ja vajaduse korral kaasatud krediidiasutused või pakkujad. Vastutus eeldab süüd; vastutavad isikud saavad end vabastada, kui tõendavad, et nad ei teadnud ebaõigsusest või puudulikkusest ja et see teadmatus ei põhine raskel hooletusel.
Õiguslik tagajärg on sisuliselt omandamise tagasitäitmine: investorid võivad nõuda, et investeering võetakse üle omandamishinna – seaduses määratud piires – ja tavapäraste omandamiskulude hüvitamise vastu. Kui investeering on juba võõrandatud, tuleb kõne alla vahe hüvitamine. Nõue langeb muu hulgas ära siis, kui prospekti viga oli omandamise ajal teada või kui investeeringut ei omandatud prospekti alusel.
Tähtajad ja maksmapanek
Eriseadusest tulenev prospektivastutus hõlmab üksnes omandamistehinguid, mis tehti seaduses määratud ajavahemiku jooksul pärast avalikku pakkumist või väärtpaberite turule võtmist. Lisandub aegumine, mis võib – olenevalt nõude alusest – järgida erinevaid reegleid. Paljudele nõuetele kohaldub BGB §-des 195 ja 199 sätestatud üldine aegumistähtaeg, mille algus sõltub nõude aluseks olevate asjaolude teadasaamisest ja mida piiravad teadmisest sõltumatud maksimumtähtajad.
Kokkuvõte
Prospektivastutus peab tagama, et investeerimisotsuseid saab teha õige ja täieliku teabe alusel. Kas prospekt on puudulik, kes selle eest vastutab ja kas nõudeid on veel võimalik maksma panna, sõltub konkreetsest tootest, omandamise ajast ja dokumentide sisust. Usaldusväärne hinnang eeldab seetõttu regulaarselt prospekti ja omandamise asjaolude hoolikat läbitöötamist.
Korduma kippuvad küsimused
Ei. Kahjum kuulub üldise investeerimisriski juurde ega loo iseenesest nõuet. Prospektivastutus tuleb kõne alla üksnes siis, kui prospektis olid olulised andmed ebaõiged või puudulikud ja täidetud on ka ülejäänud seadusest tulenevad eeldused.
See ei välista nõudeid ette. Eriseadusest tuleneva prospektivastutuse puhul on põhimõtteliselt nõude adressaatide asi näidata, et investeeringut ei omandatud prospekti alusel. Kuidas seda konkreetsel juhul hinnata, sõltub omandamise asjaoludest.
Prospektivastutus tugineb prospekti vigadele ja on suunatud prospekti eest vastutavate isikute vastu. Nõustamisvastutus põhineb seevastu kohustuste rikkumisel isiklikus nõustamissuhtes, näiteks soovitusel, mis ei arvesta investori või investeeringu iseärasusi. Mõlemad nõuded võivad olla teineteisest sõltumatult olemas.
