Identiteedivarguse korral kasutavad tundmatud teie isikuandmeid – nime, sünniaega, aadressi, isikut tõendava dokumendi koopiat või pangakonto andmeid –, et teie nimel kaupa tellida, lepinguid sõlmida, laene võtta või kontosid avada. Kannatanud saavad sellest enamasti teada alles siis, kui saabuvad arved, meeldetuletused või inkassoettevõtte kirjad.
Üks levinud variant algab väidetava tööpakkumisega: kandidaadid peavad „rakenduste testijana“ või värbamismenetluse raames läbima videotuvastuse. Tegelikult avatakse sellega nende nimele päris pangakonto, mille kaudu teo toimepanijad seejärel juhivad teistest pettustest pärinevat raha. Kannatanutele võib see kaasa tuua konto blokeerimise, kriminaalmenetluse ja teiste kannatanute nõuded.
Põhireegel on lihtne: kes lepingut ei sõlminud, see sellest ka midagi ei võlgne. Praktikas peavad kannatanud kuritarvitust siiski selgitama iga üksiku ettevõtte, inkassoteenuse pakkuja ja krediidiinfobüroo ees. Aitame teil seejuures süsteemselt tegutseda, tähtaegu silmas pidada ja kasutada oma õigusi isikuandmete kaitse üldmääruse (DSGVO/GDPR) alusel.