Andmepüügi (phishing) puhul esinevad teo toimepanijad pangana, pakiveoteenusena, ametiasutusena või makseteenuse pakkujana. Võltsitud e-kirjade, SMS-ide, sõnumirakenduse teadete või kõnedega püüavad nad kätte saada ligipääsuandmeid, kaardiandmeid või kinnitusi. Sõnumid ja veebilehed on sageli nii hästi tehtud, et neid on originaalist peaaegu võimatu eristada. Kannatanuteks on igas vanuses ja igast elukutsest inimesed.
Õiguslikult on eelkõige oluline, kas te järgnenud maksed ise volitasite või kas toimepanijad tegutsesid kättesaadud andmetega ilma teie nõusolekuta. Volitamata maksete puhul näeb Saksamaa tsiviilseadustiku (BGB) § 675u põhimõtteliselt ette panga hüvitamiskohustuse. Pangad keelduvad hüvitamisest siiski sageli väitega, et te olete tegutsenud raskest hooletusest.
Kas see vastuväide peab paika, ei saa üldistavalt vastata. Määrav on sündmuste konkreetne käik, pettuse ülesehitus, kasutatud kinnitusmeetod ja küsimus, mida pank vaidluse korral tõendada suudab. Just seda me teie dokumentide põhjal vaatame.